Ülesanne 2: Lugeda Hawton, K. jt toim. (1993). Psühhiaatriliste probleemide kognitiivne käitumisravi, söömishäirete peatükk ning lisaks lõputöid, mis on kaitstud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Lõputöödega saab tutvuda läbi ÕIS-i. Vastata küsimustele blogisse.
* Milliseid kognitiivseid moonutusi esineb söömishäirega patsiendil? (nimeta vähemalt 5)* Kirjelda AN ja BN kognitiivseid mudeleid. * Millist olulist informatsiooni tuleb anda söömishäirega patsiendile teraapia käigus?
Tähtaeg: 27.veebruar
1 Milliseid kognitiivseid moonutusi esineb söömishäirega
patsiendil? (nimeta vähemalt 5)
•
Selektiivne abstraktsioon ehk suvaline järeldamine -
puuduvad tõendid, mis toetavad seda järeldust või kui tõendid on vastupidised.
(Nt. ,,Olen 10 kilo kergemana parem
inimene”)
•
Üleüldistamine - tehakse üldisi järeldusi ühe või
enama isoleeritud detaili alusel ning laiendatakse seda suuremale
situatsioonile.
•
Liialdamine ehk võimendamine ehk ebameeldivate
tagajärgede ületähtsustamine. (Nt. ,,Kaalusin end täna ning olin
peaaegu kilo juurde võtnud. Tunnen, et elul ei ole motet.'')
•
Dihhotoomne ehk must-valge mõtlemine ehk äärmuslikes
ja absoluutsetes terminites mõtlemine. Sündmused võivad olla ainult mustad või
valged, õiged või väärad, head või halvad. (Nt. ,,Ma libastusin toidukorral
ning sõin ka kastet. Enam ei ole vahet, mis ma söön.'')
•
Personaliseerimine ja endale viitamine ehk
impersonaalsete sündmuste enesekeskne tõlgendamine või endaga seotud sündmuste
ülemäärase tähtsuse omistamine. (Nt. ,,Need inimesed kohvikus rääkisid
kindlasti minust ja sellest, kui ebaatraktiivne oma suure kaaluga olen.”)
2 Kirjelda AN ja BN kognitiivseid mudeleid.
negatiivne enesehinnang
↓
liigne muretsemine kehakaalu ja figuuri pärast
↓
perfektsionism ja dihhotoomne mõtlemine
↓
intensiivne ja jäik dieet
↓
perfektsionism ja dihhotoomne mõtlemine
↓
söömishood
↓
negatiivne emotsioon
↓
tahtlik
oksendamine või lahtistite kasutamine
Söömishäired võivad alguse saada negatiivsest enesehinnangust, mis võib olla tekitatud kellegi teise poolt või lihtsalt inimese iseloomust tingitud. Leitakse põhjus väljanägemise ja kaalunumbris, ning arvatakse, et nende muutudes on ka enesetunne ja -hinnang parem. Inimesel kujuneb teistmoodi mõtlemine. Võib arvata, et ühe kilo juurdetekkimine ongi maailma lõpp. Järgitakse jäika dieeti ning tihtipeale ka intensiivset trennitegemist. Äärmusliku dieedi järgimine võib viia söömishooni, mis omakorda vallandab negatiivse emotsiooni ning mõtlemise, et nüüd on kõik läbi ja pingutused on olnud asjata. Püütakse veel olukorda parandada, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid.
Millist olulist informatsiooni tuleb anda
söömishäirega patsiendile teraapia käigus?
·
Tuleb
luua patsiendiga usalduslik suhe ning rääkida läbi raviplaan.
·
Julgustada,
kiita, motiveerida, et ravi oleks võimalikult tulemuslik.
·
Rääkida,
arutleda patsiendiga, mis tagajärjed võivad haigusega tekkida.
·
Selgitada
välja, kas patsiendi elus on pingekoldeid. Võimalusel nendega tegeleda või
aidata toime tulla.
·
Kaalu
kontrollimisest piisab kord nädalas. Sarnastest nö reeglitest/piirangutest tuleb kinni pidada!
·
Oluline
on, et patsient mõistaks, et teraapiat tehakse tema hüveks ning tervenemise
nimel.
·
Tuleb
seletada jälgimislehtede olulisust ning et nende täitmisel tuleb olla aus.
·
Luua
eeskirjad regulaarseks söömiseks, söögikordade planeerimine, vajadusel
päevaplaan.
·
Seletada
oksendamise, lahtistite ning diureetikumide kasutamise tagajärgi.
·
Raviks
on vaja aktiivset patsiendi osalemist ning samuti järjepidevust.
·
Lisaks
patsiendile tuleb anda ka informatsiooni lähedastele.
