Ülesanne nr 6

Ülesanne 6: Lugeda söömishäirega patsiendi negatiivseid mõtteid, hinnata ja vaidlustada neid etteantud mõttepäeviku põhjal (tööleht).

Tähtaeg: 27.märts

	Mõte	Hinnang 0-10 pallini (lähtu siin ja praegu põhimõttest, kuivõrd oluline selle mõttega tegeleda on?)	Vaidlustamine (küsimuste abil mõtete kahtluse alla seadmine; esita iga mõtte kohta küsimusi).
1.	Olen paks ja ema moodi.	8	Mida tähendab sinu jaoks "paks"? Miks sa arvad, et oled paks? Mis on su KMI? Milline on sinu ema? Milline ta välja näeb? Millised on sinu suhted emaga? Milline on sinu ema iseloom?
2.	Söön normaalselt ja tunnen ennast hästi (eneseõigustus arsti juures).	8	Mida tähendab sinu jaoks "normaalne söömine"? Mitu korda päevas sa sööd? Kui suur on ühe toidukorra portsjon? Kas päevamenüü on iga päev sama? Kas on kindlaid toiduaineid, mida väldid? Miks? Mis tähendab sinu jaoks "tunnen end hästi"?
3.	Kõik on mõttetu, ei taha midagi teha.	10	Mida mõtled "kõige" all? Oskad sa täpsustada, mida sa teha ei taha? Mis on sinu arusaam "mõttetusest"? Kas sul on hobisid/huvisid, millega tegeleda meeldib? Kas ka need tegevused tunduvad mõttetud?
4.	Kõik läheb allamäge.	10	Mida mõtled "kõige" all? Miks sa arvad, et kõik allamäge läheb? Mida sa tahaksid teha teisiti? Kunas hakkas "kõik allamäge minema"?
5.	Ainult saledana olles meeldin ma noormehele.	8	Mida tähendab sinu jaoks "sale"? Kas sa oled praegu või olnud sale? Miks sa arvad, et ainult saledana noormehele meeldid? Millised naised meeldivad noormehele? Milline on sinu jaoks sisemise ja välimise ilu ideaal?
6.	Sellisena ei meeldi ma sellele mehele kindlasti mitte.	8	Mida mõtled "sellise" all? Miks sa arvad, et sa talle ei meeldi? Mis sa arvad, kuidas mehed väljendavad kiindumst? Mis sa arvad, millised naised mehele meeldivad?
7.	Olen usklik ja seetõttu söön vaid taimetoitu.	7	Mis usku sa oled? Kui kaua oled olnud taimetoitlane? Millisel tasandil taimetoitlane sa oled (täielikult vegan?)?  Kas võtad lisaks vitamiine? Milliseid? Kuidas toimus muutus taimetoitlaseks saamisel?  Kas see oli sinu jaoks lihtne?
8.	Miks mina ei suuda olla normaalne ja hea välja näha?	9	Mida tähendab sinu jaoks "normaalne"? Mida tähendab sinu jaoks "hea välja nägemine"?  Mida sa tahaksid muuta enda juures, et hea välja näha?
9.	Pean rohkem pingutama, et teised märkaks mind.	7	Miks sa arvad, et sind ei märgata? Kes sind ei märka? Mis vallas sa pingutama peaksid? Kus või millises situatsioonis sind ei ole märgatud?  Miks sa soovid, et sind märgatakse?
10.	Tahan ilus välja näha ja seetõttu teen trenni.	7	Mis tähendab sinu jaoks ilus? Mis trenni sa teed? Mitu tundi nädalas sa harjutad? Kui pikalt kestab üks treening? Kas treenid iga päev? Mida tähendab sinu jaoks sisemine ilu? Mis teeb ilusaks (va trenn)? Kas treeningul on veel positiivseid omadusi? Kas treeningul on negatiivseid omadusi?

                            


Pildi allikas: https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigNMdPec9TPbyqV8j6_C_bhTkd2vurIj_q3_gYzgtn5t07CtI14bACz71kjQfGK0gS6rjuxHCNtVzDs1qDHH664-kW2S_E_uo_Atrr0dv3jFeX3WFqwGqlbtxM0ZmRRpqSCV0GLQuVmhib/s320/anorexia+nervosa.png

Ülesanne nr 5

Ülesanne 5: Lugeda "Riina" juhtumit ja analüüsida seda etteantud tabeli põhjal (vt töölehti). Kirjutada välja söömishäiret soodustavad tegurid, säilitavad tegurid, Riina tunded, mõtted, käitumine.

Tähtaeg: 20.märts

Juhtum RIINA 20a.

Patsient saabus ravile ülesöömishoogude, oksendamise ja minestuse tõttu. Haigus algas gümnaasiumi viimases klassis, kus suurenenud õppekoormuse tõttu hakkas vähem sööma. Paari kuu jooksul kaotas kehakaalus 15kg. Selline muutus tekitas rahulolu ja tahtmist edasi pingutada. Tundis ennast tahtejõulisena, enesekindlana. Sõbrad ütlesid, et „sa oled ilusamaks läinud“. Peale kooli hakkasid aga tekkima ülesöömishood, kus ta õhtuti üksi olles sõi lühikese aja jooksul ära suure hulga toitu. Vahel läks selleks poodi, et valmistuda õhtuseks söömishooks. Sellel ajal oli tal suur segadus suhetes noormehega. Ta ei teadnud, kas tal on tundeid tema vastu. Kui selgus, et noormehel oli telefonis sõnum võõralt tütarlapselt, siis hakkas Riina kohe kahtlustama teist suhet. Riina arvas, et ta on inetu ja paks ning see lõppes enda näljutamisega.

Peale selle oli tal tahtmine väga hästi õppida. Kuigi oli kooli lõpetanud hõbemedaliga ning saanud ülikooli suure konkursiga erialale, ei valmistanud see talle rahulolu ega rõõmu. Mõtted keerlseid pidevalt toidu, kehakaalu, kalorite ja kaalu alandamise peal. Selleks käis kaalujälgjate rühmas, jooksis päevas 10 mk, kaalus ennast mitu korda päevas. Tundis ennast kogu aeg suurena. Kuna ema ja õde on ülekaalulised, siis tema kartus muutuda sarnaseks suurenes veelgi. Eelmise haiglaravi jooksul ei tegelenud keegi tema söömise reguleerimisega. Võttis ühe kuu jooksul 7 kg alla, mis valmistas talle suurt rahulolu. See aga taastus kiiresti. Kui kehakaal tõusis kasvõi 500g, mõtles, Riina, et „elu on läbi“.

Käesolevalt on Riina selgeks teinud, et ta ei tule üksi toime söömise korraldamisega. Kui sööb ära ühe jäätise, siis on tunne ja mõte, et on 3kg raskem. Sellest tingituna tekib paanika, alaneb meeleolu niivõrd, et ta ei suuda terve öö magada. Pidevalt kummitavad mõtted, et on vaja kaalust uuesti alla võtta. Samuti on raske loobuda oksendamisest, kuna see on aidanud „kaalu hoida“. Oksendamine tähendab talle vabanemist suurest söögi hulgas ning annab suurema kindlustunde. On mõte, et ta kontrollib nii oma toidu kogust ning korraks on kergendustunne. Siis järgneb aga uus söömishoog ja oksendamine.

Süütunne on suur peale sööki ja lubadused homme hakata vähem sööma on püsinud. Stressirohketes olukordades on veelgi raskem hoiduda söömishoogudest. Raske on õppida ja inimestega suhelda, kui kogu aeg keerlevad peas söömisega seotud mõtted. 1 kg kehakaalu suurenemine on katastroof. Siis ütleb Riina endale – „oled paks, inetu, nõrk ja tahtejõuetu“. Ta ei julge väljas liikuda, arvates, et kõik teda jälgivad. Sel puhul on ta pigem kodus, räägib pidevalt vanematele oma kehakaalu suurenemisest. Vanemad püüavad teda lohutada ning ema teeb talle madala kalorsusega toitu.

Soodustavad tegurid Millised tegurid soodustasid Riinal söömishäire kujunemist?	Tunded Millised tunded Riinal esinesid?	Mõtted Millised mõtted Riinal esinesid?	Käitumine Kuidas Riina käitus? Mida ta konkreetselt tegi?	Säilitavad tegurid Millised tegurid säilitavad Riinal söömishäiret?
Pinge koolis ja suhetes poiss-sõbraga. Suure kaalukaotuse järel ütlesid sõbrad: “Sa oled ilusamaks läinud,”. Riina arvas, et probleemid poiss-sõbraga on tingitud sellest, et ta on suur ja paks. Hirm, et ta muutub ülekaaluliseks nagu ema ja õde.	Alguses, kui kaal oli langenud: heaolu, motivatsioon, tahtejõud, kindlustunne. Hiljem: enesehinnangu langus, süütunne, häbitunne, paanika, raskused keskendumisel, segadus, ülekaalulisuse tunne.	Pean edasi pingutama (pärast kaalulangust). Mu sõber pettis mind, sest olen paks. Miski ei paku rahulolu ega rõõmu. Mõtlen koguaeg kaalulanguset, toidust ja kaloritest. Elu on läbi, kui ma kaalust juurde võtan. Pean kaalust veel alla võtma. Alati pärast söömist tuleb süütunne ning üritan seda leevendada oksendamisega. Olen paks, inetu, nõrk ja tahtejõuetu. Kõik vaatavad mind, kui ma avalikus kohas olen.	Riina kaotas paari kuuga 15kg, mis tekitas hea enesetunde. Jätkas kaalulangetust, aga lisandusid ülesöömishood, milleks ta valmistus. Lisapinget lisasid keerulised suhted noormehega. Mõtted keerlesid vaid kehakaalu ja kalorite ümber. IGa kaalulangus tekitas rahul oli ja väiksemgi kaalutõus tekitas läbipõlemistunde. Suurest söögihulgast vabaneb esilekutsutud oksendamisega, millele võib järgneda ka uus ülesöömishoog ning oksendamine. On mõistnud, et ei suuda iseseisvalt oma söömist kontrollida.	Teiste kiitmine pärast kaalulangust. Segased suhted poiss-sõbraga. Sundmõtted seoses kehakaalu ja selle langetamisega. Mõte, et oksendamine kontrollib tpidu kogust. Vähene suhtulus teiste iimestega, kes võiksid toetada. Vanemate lohutamine, mõistmata, et tegemist on söömishäirega. Ema madala kalorsusega toidu valmistamine, mis võib anda signaali, et tütre käitumine on õige.

Ülesanne nr 4

Ülesanne 4: Analüüsida EDI-II jooniseid, vajadusel lugeda lisamaterjali M. Jaaniski magistritöö kokkuvõte töölehtede all. Analüüsi aluseks olevad küsimused: millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad? Millega see võiks olla seletatav? Kuidas on omadused aja jooksul muutunud? Kas tulemused on ootuspärased? Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?

Tähtaeg: 13.märts

Söömishäiretega patsientidel on tugevamalt väljendunud kõik tabelis välja toodud omadused. Otseselt söömishäiretega on seoses kolm esimest, milleks on kõhnuseihalus, buliimia ja rahulolematus kehaga. Oli juba aimatav, et need omadused väljenduvad söömishäiretega patsientidel tugevamalt kui tervetel inimestel. Kõhnuseihalus ja rahulolematus kehaga on just need aspektid, mis võivad vallandada toitumishäire ning toetavad selle püsimist. 

Sarnase trendiga on söömishäiretega patsientidel ja tervetel indiviididel sotsiaalne ebakindlus, impulsi regulatsioon ja asketism. Vastavalt on söömishäiretega patsientidel need omadused tugevamalt väljendunud, aga omavaheline esinemissagedus on sarnases liikumises.

Kui vaadata tabelit (Joonis 1), siis suurim erinevus on mittetõhususel ja introseptiivsel teadlikkusel. Mittetõhusus (ineffectiveness) on söömishäiretega patsientidel väljendunud väga tugevalt. See on tingitud tõenäoliselt sellest, et olenemata kui palju nad oma elu toitumishäire tõttu muutnud on, siis tunnevad nad, et tulemust ei paista kuskilt. Tervetel indiviididel esineb mittetõhusus tunnet harva, antud uurimuses valimist vaid kahel. Samuti on ka introseptiivse teadlikkusega ehk mõlama omaduse puhul tuleb välja, et söömishäirega patsientidel on madal enesehinnag ning usk endasse on väga madal. Need omadused on ka säilitavad tunnused söömishäirete püsima jäämisel.

Aja jooksul on muutunud enamike omaduste esinemine veidi harvemaks (Joonis 2). On teada, et söömishäiretest paranemine on pikk protsess ja ravi ning jälgimine võib kesta terve elu. Seda on näha ka aeglasest aga järjepidevalt langevast tendendsist. Muutusi ning raskusi ravis võivad tekitada pingelised sündmused patsiendi elus, kuid tagasilöökidega peaksid aitama toime tulla lähedased ja ka õed.

Tervishoiutöötaja peab arvestama, et söömishäirega patsiendi paranemine on pikk ja motivatsiooni vajav ravi. Patsiendi ja personaali vahel peab tekkima usaldussuhe ning kindlasti on vajalik ka lähedaste informeerimine edasiminekutest ja muutustest. Viimased on tavaliselt aeglased, aga just seepärast vajabki patsient pidevat toetust ning selgitamist, et üks "libastumine" ei tähenda veel täielikku põrumist.